O lesona mai ia Parekura Horomia ua maliu

Se‘i fai atu sa‘u tala e uiga ia Parekura Horomia, le faipule a le Leipa lea ua maliu. Ou te manatu e tele lesona e maua mai le olaga o Parekura mo tatou o tagata Pasefika o loo nofomau i Niu Sila.

O Parekura Horomia sa avea ia o se uo mamae ia te au. O ia o se tagata sa ou matuā talitonuina ma faatuatuaina. Sa faapena foi ona faamoemoeina a‘u e Parekura. O ia o se tagata e tautua tele mo le manuia o ona tagata, ma e lei galo ia te ia le mafuaaga na oo ai i le Palemene ona o le unai a tagata matutua o lona nuu o Ngati Porou ina ia fesoasoani i tagata Maori.

E toatele nisi o tagata Pasefika mai lava i Invercargill seia paia Far North e masani lelei ia Parekura ae lei ulufale i le Palemene e avea ma faipule. E mafua ona o Parekura sa avea ma faatonusili o le matagaluega sa ta‘ua o le Community Employment Group. O lea matagaluega sa maua ai le fesoasoani tupe mo faalapotopotoga tuma‘oti ma ekalesia e faatino ai le amataga o latou polokalame, aemaise poloketi e faafaigaluegaina ai tagata.

Sa faapea foi ona maua ai le fesoasoani a le toatele o faalapotopotoga ma ekalesia a le Pasefika. Ona o lea matagaluega sa faavae i le talitonuga e mafai lava e le komiuniti ona faafaigaluega tagata pe a iai se matagaluega a le Malo e lagolago atu i o latou taumafaiga poo le amataga o latou polokeki.

O lea foi matagaluega sa faamuamua lava le fesoasoani i tagata Maori ma tagata Pasefika, ma o le toatele foi o le aufaigaluega na o tagata Maori ma tagata Pasefika, ma sa faatāua le faaaogāina o le gagana, tu ma le aganuu faa-Maori. Sa faapea foi ona faafaigaluega tagata mai le Pasefika – Samoa, Toga, Rarotoga, Niue ma Toelau – aemaise matou e malamalama i le gagana, tu ma le aganuu o nei atumotu o le Pasefika.

O le talitonuga mausali a Parekura e tāua tele lona aganuu ma lana gagana, ma e ese foi le fiafia o le alii pe a vaai mai ia te au o lea ou te faaaogāina la‘u gagana ma o lea e faatāua ia te au la‘u aganuu.

O le matou feiloaiga ma sui faipule mai Palemene eseese o atumotu o le Pasefika i le masina o Aperila, sa tapega ai e Parekura se ‘powhiri’ faa-Maori e faafeiloai ai e le Palemene a Niu Sila sui faipule mai le Pasefika.

O lea feiloaiga e ui e toatele le au Maori sa fia lauga, ae na avatu ai a‘u e Parekura (ina ua mae‘a le matou soalaupule ma Peseta ma Leau) ina ia fai a‘u ma sui o faipule o le Pasefika ma se tasi o failauga e lagolago ia Parekura ma Pita Sharples e lauga e fai ma sui o le Palemene a Niu Sila e faafeiloai ai sui faipule mai le Pasefika.

O nisi o taimi e tuua‘i mai e Parekura faapea ua tele le ‘kai moana’ poo taumafa mai le sami e pei o le pipi, kugage, toheroa – ua soona la‘u ma ua lē toe maua talu ai le soonafai e tagata Samoa, Toga ma le au Asia. Sa talitonu Parekura e lē o vaai mamao tagata Pasefika ia faasao nisi taumafa mo le lumanai.

Ona ou tali lea i ai e leai e mafua mai ona lē toe maua le kugage poo le pipi ma le tuheroa ona o loo faatau e tagata Maori i faleaiga a Saina. Ae na o le ata lava o si toeaina ma fai mai e tatau ona iloa uma lava e Maori e tāua le faasao o le ‘kai moana’ mo le isi augatupulaga o loo fai mai.

Sa vaai mamao lava Parekura mo le manuia o tagata lautele, aemaise tupulaga fai mai. O le agaga moni lava o Parekura sa naunau ia galulue faatasi Maori ma tagata Pasefika auā e tutusa lava luitau o loo feagai ma Maori ma tagata Pasefika. O le isi mea, ua silafia foi e Parekura e toatele lava tagata Maori ua faaipoipo ma fai aiga i tagata o le Pasefika. O le isi mea, sa silafia lelei e Parekura o soo se taimi lava e faaletonu ai le tamaoaiga o Niu Sila, e muamua lava vāea tagata Maori ma tagata Pasefika mai galuega.

E lē gata i lea sa silafia lelei e Parekura o le toatele lava o faipule papalagi e lē o silafia le faigata o le olaga o loo feagai ma le toatele o tagata Maori ma tagata Pasefika.

O nisi foi o taimi ua faaali sa‘o lava e Parekura lona lē fiafia i nisi o faipule Maori ua maua mea ae mumusu e fesoasoani i tagata Maori, ma ua tele ona faitio i Maori. E ui o se tagata e loto maualalo ae e lē ‘alo lava faamatalaga tuusa‘o a Parekura, ae e lē faapea foi o se tagata e ita faamoemoeina. E faaali lona ita poo lona lē fiafia ona uma ai foi lea.

Fai mai le molimau a le faifeau sa taitaia le toe sauniga a Parekura, o toe upu a Parekura mo latou i Ngati Porou ia galulue faatasi ia – ‘feed the people, feed the children’ – ia fafaga le atunuu, ma ia fafaga tamaiti.

E foliga mai o le sini autū lea sa avea ma taiala poo le vaai mamao o le olaga faigaluega a le alii o Parekura.

O le toatele o molimau i lona toe sauniga mai lona aiga, faipule Maori, taitai o iwi esese a Maori, le aufaipisinisi a Maori, ma le aupolofesa mai aoga maualuluga, sa galulue faatasi uma ma Parekura e faatino lea sini autu – ia fafaga le atunuu, ia fafaga tamaiti.

Amuia lava Parekura ma Maori sa tasi le latou sini autū poo le vaai mamao o loo avea ma taiala i o latou olaga faafaigaluega. Talofa e, poo le ā le sini autū mo tatou o tagata Pasefika ua avea Niu Sila ma o tatou nofoaga tumau. Talofa e, poo le ā le tatou vaai mamao mo le manuia o tatou tagata ma le lumanai o Niu Sila.

Ina ua taunuu atu le afioga ia Afoa ma le faletua o Lydia Sosene, se tasi o sui o le komiti a le Auckland Council mo Mangere-Otahuhu faatasi ma nisi o le komiuniti mai Toga e momoli atu le ietoga tele ma le siapo toga ma le teutusi ona ave loa lea o le matou sii alofa.

O ia meaalofa sa sao i ai le Pasefika a le Leipa ma sa faapea ona faaoo i luma o le Malae o Hauiti i luma o le aiga o Parekura ma le nuu o Ngati Porou e momoli i ai alofaaga mai tagata Pasefika o Niu Sila.

Sa talia ma le fiafia ma ou te manatu e tāua pea le faamausali o le tatou galulue faatasi ma Maori mo le agai i luma.