Faatalanoaga – Olo Fiti Vaai

Faipule – Olo Fiti Vaai

Itumalo – Gaga’emauga Numera 2

Ole faatalanoaga lenei ale tatou nusipepa ma le sui a Faipule ole itumalo o Salega i Sasa’e o Olo Fiti Vaai. Ole sui lenei ole Palemene o Samoa na usufono muamua mai ile paeaiga talu ai mo le 10 tausaga mai ile itumalo o Gaga’emauga Numera 2.

Ole susuga ia Olo Fiti Vaai e toatolu iai sui tutoatasi i totonu ole Palemene, ona e lē o aloaia ai le latou vaega faaupufai e agaia ai le malo ile taimi lenei. O nisi nei o fesili sa mafai ona fesiligia ai le finagalo o Vaai ile itulau ole Tofi ole Itumalo.

Fesili – O ā mai lou itumalo i lenei taimi?

Tali – O la e manuia si o’u itumalo i lenei taimi; o la foi e iai ile tulaga fia ola lo’u itumalo.

Fesili – Aisea?

Tali – Taugata le soifuaga, faaopoopo atu iai ma services fee ale malo lea ua sii nei. Ua lē iloa e tagata poo le ā le mea ole a fai. Ua oo ile tau o faamasinoga ua sii i luga auā e pei ole isi lea Matagaluega e agai mai iai si o’u itumalo e resitala matai ma faaulu tagi. Ua lē toe iai se mea o taugofie, ona ua utiuti le seleni ale malo e faatino ai ana polokalame, ae o lea ua aafia ai fua isi ona ole faatamala ole malo ile taitaina ole atunuu faatasi ai ma le faiga o ana atinae ua tele ina lē manuia.

Fesili – O ā atinae lē manuia ale malo?

Tali – Tele atinae fai ale malo e pei ole uafu i Aleipata ae ole atinae muamua ale malo lea e faaletonu ma ma’umau ai a tatou tupe, ole faiga lea o auala lea e silia ma le 300 miliona le tupe e faaalu ile tausaga ae e lē o lelei le faiga o auala ma lē faamaoni konekarate ile faiga o auala faatasi ai ma le lē faamaoni ole LTA ia latou inspections ina ia mautinoa o lelei galuega a konekarate nei. O lea foi ua foufou le fausiaina ole uafu i Vaiusu a’o lea faatoa uma le matou asiasiga ile uafu i Matautu, ma e matuā pasia lava le uafu lenei ile itu faavaomalo, ae faitau fia piliona ole a toe alu ile uafu fou i Vaiusu ae tatou te lē o manaomia lena atinae i  lenei taimi auā e lē atoa se 50 o vaa o taula ai ile masina, masalo pe na’o le lua lava vaa e omai ile vaiaso.

Fesili – Ole ā se manaoga numera tasi o lou itumalo o iai ile taimi lenei?

Tali – Ole tau ole soifua, ia gafatia le tau ole soifuaga.

Fesili – Ile taimi puupuu lenei ua e tulai mai ai i lou itumalo fou, o ā ni atinae ua mafai ona faataunuuina?

Tali – E leai se mea.

Fesili – Aisea?

Tali – E 10 tausaga sa ou iai muamua ile Itumalo o Gaga’emauga Nu 2, uma lelei lo’u sefulu tausaga ua ou fiu e talosaga. Lea foi ua ou sau i Salega, ua ou fiu e talosaga ile malo. Ai ona e faapea o a’u ole sui ole Itu agai, ae soo se faigamalo lava e faamaoni ma lelei lona taitaiga, e tutusa uma itumalo e leai se eseesega.

Fesili – Ole ā sa oe tilotilo ile Palemene ile taimi lenei faatusa atu i paeaiga talu ai?

Tali – Ole Palemene aupito sili lenei ona faaletonu ona ua leai se Itu e agaia le malo. Na ua outou silafia ua tuu le tulafono ae fai le finagalo ole Minisita, e pei ole Minisita o Tupe Maua le afioga ia Tialavea. Sa ou faatuaina le tatau ona fai suesuega i containers e 5, ae lē ano lava iai, fofo i tua le mataupu ae ua soli le tulafono. Ole isi mataupu ole Ao ole Malo o Samoa lea ua iai taimi faatulagaina o nofoaiga. Soo se faaiuga lava ale Kapeneta poo le Palemene e ave e faamaonia mai ele Ao ole Malo, ae atoa loa le fitu o aso e lei sainia ele Ao o le Malo, ona saini loa lea ele Failautusi ale Kapeneta. O lea e aumai ele tulafono faavae a atoa loa le fitu o aso e lei saini le Ao ole Malo, e iai le malosiaga ole alii Palemia e faatonu ai le Failautusi ale Kapetena e saini tusa pe lē ioe iai le Ao ole Malo.

Fesili – O lona uiga o lou finagalo ua tele atu le power ole Palemia nai lo le Ao ole Malo?

Tali – Lena tonu a. Ole tele o mea ua iai nei ua taitai faai’amatau ele Palemia vaega ale malo aemaise le Ao ole Malo. Tatou te autilotilo uma iai i ana final decision a’o le taimi lenei e leai sona aogā ua na’o le nofonofo a, ua leai foi sona ia mamalu.

Fesili – O faigofie la le tou galuega ile taimi nei e ui e lē o aloaia la outou vaega faaupufai?

Tali – Ole taimi lenei ua matuā faigata lava, tusa e pei o lea ua ou toe alu ile aoga. E sauni loa i fono ale Palemene, tusa e lua vaiaso oute tapena ai, e lē gata ina ou tapena mo se lauga a lo’u itumalo ae oute tapena foi i mataupu e tāua ma aogā mo le atunuu.

Fesili – Ole ā sou finagalo ile palota mai o tagata Samoa i atunuu i fafo?

Tali – Ose mea e alagatatau ona fai, ua leva ona faamoemoe le malo i tupe nei e lafo mai i fafo, o tupe foi nei o lea e faalava ai tupe ole tatou budget. E tatau la ona aumai so latou leo ile Palemene ma ana faaiuga.

Fesili – Fai mai le mau ale isi vaega, e lē malamalama tagata mai fafo i mataupu oloo tutupu i Samoa nei?

Tali – Leai, oute leai atu ile vaega lena. E mafua ona mumusu le malo e palota mai fafo auā o tagata la ei fafo e malamalama lelei i taiala oloo taitaia ai a latou malo. Ose faataitaiga, e iai le isi o’u uso e lei alu a ise aoga ae oloo nofo nei i Niu Sila ae talanoa mai e malamalama lelei i mataupu ole malo o Samoa.

Fesili – Faamata ose taufaamata’u ile malo le palota mai o fafo?

Tali – Ioe e sa’o lelei, ole taufaamata’u ile faigamalo ale HRPP. Ua tele mea faaletonu ale malo. E faatusatusa e tagata la ei fafo, mea la e iai Niu Sila ma tatou. Oute lē gagana vale i o tatou tagata i Samoa nei, ae ose faataitaiga i lo matou nuu; e alu atu loa tala fou ale TV fai mai loa e tape le TV, faatoa matamata lava ile taimi e sau ai le ata Filipino. E lē fia matamata i tala fou e malamalama ai i mea o tutupu ile malo.

Fesili – Ole ā sou finagalo ile pili lea i fanua faaleaganuu?

Tali – Manatua foi na matou tetee iai ile 2008 ona ole tele ia o mea la e faalalafi mai ai i tua, pe a fua atu ai ile vaega lea e fai mai ai e mokesi ai pisinisi ile lisi. E lē o tu i luga ole sami poo le ea le pisinisi, pei e faalafi mai o pisinisi e mokesi, ae o eleele mea ia e talanoa ai. Ole isi mea lea e faalafi mai i tua, afai ose mea e faamalie ai Investers i mea tau pisinisi, o Investors o milionea, a alu loa le investors ile isi atunuu, e pau a le mea lea e autilotilo ai nei investors o tupe. O ā la ia ituaiga investors e omai i Samoa ae omai loan i tatou tupe ae sa tatau ona sau le investor ma aumai ana tupe. Ole isi itu e popole iai le atunuu ile faiga ole resitala, ole Trustee ole lisi, ole Minisita. O payments ole lisi e pay ile malo; ole mea lena ua fetagofi ai le malo toso mai le Sa’o ina ia aua ne’i vevesi aiga. Afai loa e uma ona saini le agreement ole lisi, ole Government le Trustee; lona uiga e iai le power ale malo e control ai. Tusa la ua lē toe iai se feau ale Sa’o ile lisi lea auā ua pule ai le malo. Ole auala lena ale malo e toso mai ai le fanua.

Fesili – Tusa la, a gau le pisinisi ale Saina lea e lisi i luga ole fanua, o lona uiga ole a pule le malo?

Tali – Ioe, e pule le malo; ose auala oloo faalafi mai i tua auā e lē mafai ele malo ona faatau fanua tau Samoa. E iai isi teuteuga lea e talanoaina ile fonotaga ale Palemene ile vaiaso lenei.

Fesili – Ole ā sau oe fautuaga faalematai Samoa agai ile isi matai Samoa e faatatau ile pili lea o fanua faaleaganuu?

Tali – Afai e malamalama le Sa’o ile pili lea ona faigofie a lea o sana faaiuga. Ole Sa’o foi e tausi aiga ma manatu ile manuia o lona aiga, e tatau ona ia teena le pili lea e tusa pe pasia, ae ia aua ne’i lisia fua fanua o lona aiga. Ona e iai lo’u talitonuga e iai le manuia lea e faamalumalu mai mo fanua ia o Samoa, ose seleni e aumai ile Carbon Credit Union e faitau miliona ma miliona e fiu le tatou atunuu e faitau. Ae ana ua oese le HRPP ua leva ona oo mai le tupe lea.

Fesili – Aisea ua tuai ai na aumai lena tupe i lenei taimi?

Tali – Ole faamaoniga lena o la’u tala, a aumai ile taimi lenei e tele atu le tupe e ave i fanua tau Samoa nai loa le tupe e maua ele malo auā ua leai ni fanua ale malo.

Fesili – Ole ā sou finagalo ile tulafono lea ua toe aumai nei ole Criminal Libel Law. Ete lagolagoina pe leai?

Tali – E lua itu ole tulafono lea, ole itu lea mo le vaega ale autusitala oute lē lagolagoina ai le tulafono lea ona e foliga mai ole a saisaitia ai le saolotoga ole tusitala ma le aufaasalalau, ona e iai lo’u talitonuga e tatau lava ona maua pea le saolotoga ole tusitala.

Ole media foi lea e tele ina lagalagā le tele o gaioiga ale malo. Ae ole isi itu, ua toe aumai nei ele malo le tulafono lea ae sa aveese muamua ona ua manatu le malo ua o latou faamaoni tele. Ua leai se isi e faia atua se tala ia latou i lo latou faamaoni, peitai o lea ua toe aumai, ua ta’u mai ai ii le palaaai, ua iloa loa ele malo ua tele atu iai tala i lo latou lē faamaoni ia toe aumai loa.

Ae ole saolotoga ole tagata ole mea tāua lena, ma e moni e iai ona tuaoi ae ole saolotoga e tāua tele i atunuu faatemokalasi. Tusa e foliga mai ua malosi tele tatou i faiga faakominisi lea e iai le malo o Saina. Ua avea le mafutaga a Tuilaepa ma Saina e pei ua foliga mai ua run faakominisi ai le tatou atunuu. O Saina e leai ni tulafono, ole tulafono ole upu e pa’ū mai ile gutu ole Peresetene. Pei la o lea e tau sikaili ai Tuilaepa; ole tulafono a, ole mea e fai mai i lona gutu.

Fesili – Ole ā sau autilotilo mai i fafo atu ole HRPP, o ai se isi e mafai ona ia suia Tuilaepa?

Tali – Ole sefulu tausaga talu ai na ou autilotilo ai i senior members ole HRPP, ma e leai a se isi e sili atu nai lo Lauofo Fonotoe. Ose tagata e lotomaualalo, e lē su’ea ai ni ana mea ile malo auā e tele ana tupe. Ose tagata foi e talia fautuaga toe atamai.

Fesili – O iai se fuafuaga e tuufaatasi se tou vaega ma Fonotoe ile isi faigapalota o loma nei?

Tali – Oute lē o iloa iai ile taimi lenei auā e na’o le Atua lava e nate silafia le loto ole faipule, oute lē o iloa foi iai i nisi sui ole HRPP poo fea o taatia ia o latou finagalo. Ae a faapea o iai ni sui ole HRPP o mafaufau faapena lona uiga ole Pati malo lena e taitaia le malo ile isi faigapalota o loma nei.

Fesili – Ete lagolagoina le toe aumai ole vaalele ale atunuu lea ua iai nei le Samoa Airways?

Tali – Oute lagolagoina pe ana fua lelei le aumai ai ole vaalele. Pau a le itu na vave aumai ai le vaalele ole taumafai lea o Tuilaepa e ta’u atu ile Virgin, e mafai ona ia faatauina mai se vaalele taeao. Pau ā le mea lea e fai ele malo na’o le faamalie o latou loto ae lē o faamalieina le atunuu. Ole mea lea e iai le tatou vaalele ole Samoa Airways e pei a ole pasi la’upasese.

Ole vaiaso lenei e toe usu ai le fono ale Palemene o Samoa ma ua tapena foi ia le sui o Salega i Sasa’e le susuga a Olo Fiti Vaai.