Afea Samoa e fomai mata mai Ausetalia

O le a tuuina atu se auaunaga faapitoa a fomai mata mai i Ausetalia mo Samoa e pei ona o le a galulue ai i le atunuu mo aso e fitu i le maota gasegase o Tupua Tamasese Meaole, e aunoa ma se totogi.  O le a faia ai togafitiga ma taotoga faapitoa mo fofoga. Ua faatupeina lea fesoasoani e le malo o Ausetalia.

O le afea o le atunuu e ia fomai mata, o se faaola totoga mo le mamalu o le atunuu o loo fia maua ni togafitiga i gasegase o fofoga poo mata, ae lē o iai se fomai e faapitoa i mata o galue tumau i le matagaluega o le soifua maloloina. O le molimau a le toatele e faato‘ā maua le fesoasoani mo le vaaia o o latou fofoga pe a asiasi i le atunuu ni aumalaga o fomai mata mai isi atunuu e pei la o Ausetalia. O le vaiaso nei o loo galulue ai fomai mai lea atunuu i Samoa.

O le a mafai ona fesoasoani le ‘au mai Ausetalia i le togafitia o vaega ua lilofia i le ugai‘a ma ua nenefu ai le vaai, faapea isi vaega ua aafia o mata o tagata Samoa e aunoa ma se totogi. O le a maua foi le avanoa e fuaina ai le mamao o le vaai ma tufatufa ai vaaiga (mata tioata) mo i latou e manaomia.

O lenei ‘au e aofia ai ma le ‘au fai taotoga o Dr Nitin Verma ma Dr Mike Haybittel, Fomai mo le fuaina o le vaai Ms Surabhi Verma ma tamaitai tausi soifua Ms Jenny Hodder ma Andrea Schuumans. O le a faamautu i le falemai Tele mai le aso 11 – 17 Tesema 2011. O lea aumalaga na tuufaatasia e le Royal Australasian College of Surgeons ae faatupeina e le Fesoasoani a Ausetalia.

Mo gasegase ua aafia le vaai i le ugai‘a o mata ma lē manino ai le vaai, ua lē o toe iai se sulu, faapea i si aafiaga o mata, e manaomia le faafesootai o le vaega o le soifua maloloina poo se fomai o loo tausia le vaaia o mata mo le faasinomaga o gasegase.

Faaalia e le ofisa o le Hai-Komesina o Ausetalia i Samoa, o faamatalaga uma i gasegase, e mafai ona faafesootai Dr Lucilla Ah Ching Sefo i le falemai mata i Tupua Tamasese Meaole. O lenei avanoa e na o i latou e fai avanoa talosaga. O gasegase uma o le a suesueina ma vaaia e fomai mai Ausetalia poo i latou ua iai tomai faapitoa  i le togafitiga o mata.

Na ta‘ua e le afioga i le Komesina Sili o Ausetalia ia Stephen Henningham, “O le taimi lona lua lea ua malaga mai ai fomai faapitoa o mata i Samoa i lenei tausaga”. Na saunoa foi Dr Henningham, “I le masina o Mati na malaga mai ai lea ‘au ma latou feagai ai ma gasegase e silia i le 100, ma faatautaia ai taotoga e 64 o gasegase. “I le tele o taotoga na faatinoina na toe manuia ai mata o i latou na aafia le vaai ma tele ai se suiga i o latou olaga”.

O le oo mai o lenei fesoasoani e tauala mai le fesoasoani a Ausetalia, ina ia mafai e gasegase i Samoa ona maua avanoa mo taotoga ma togafitiga faapitoa e pei ona faatinoina i atunuu i fafo, e aunoa ma se totogi. E lē gata i lea, ae o le a maua ai foi le avanoa e a‘otauina ai fomai mata i Samoa.

Na viia e le susuga ia Dr Nitin Verma le aufaigaluega a le maota gasegase i Motootua i le taimi mulimuli na asiasi mai ai muamua. Na ta‘ua foi e Dr Verma, “Ua tele atunuu ua ia vaai ai i le auaunaga a fomai tausi soifua o mata, peitai, o i latou o loo galulue i Apia, o loo iai le tomai ma le agavaa e matuā lelei lava.

O le tele o gasegase e sulufai atu mo togafitiga ua aafia fofoga i siama, o nisi ua lilofia le aano o le mata i le ugai‘a ma ua po ai le vaai. O se tasi o nei gasegase o se fomai e galue i Samoa nei, ua afaina lana vaai ma ua lē mafai ai ona toe faatino ona tuite, ma sa fuafua ai loa mo se taotoga faapitoa i Niu Sila, peitai ua faafetaia lea auaunaga ua mafai ona faatinoina ai lea taotoga i totonu o le atunuu, ua sefe ai lona taimi ma lana tupe.